Alanud eesnäärme sõeluuringu katseprojektiga loodetakse pöörata meeste tervisele suuremat tähelepanu, et haigusjuhtudele juba eos pidurit tõmmata. Oma kogemusloo räägib 55-aastane Eesti mees, kellel avastatud vähk kulges ilma ühegi sümptomita.
Nagu paljud Eesti mehed novembris, oli ka Sven üks nende seast, kes meeste kuu üleskutse peale sammud meestearsti juurde tervisekontrolli seadis. Kuigi sellel hetkel olid näidud korras, siis eesnäärmeprobleemide tuvastamiseks tehtavat analüüsi pidi Sven veel kaks aastat ootama. Kolmandal aastal oli aga verenäit väga murettekitav ning mees saadeti täiendavatele uuringutele.
„Uroloog tegi täiendava MRT, mille tulemus oli samuti murettekitav tema jaoks. Peale seda tehti biopsia, võeti koetüki proovid, peale mida oli pilt selge, et jah, teil on vähk ja pahaloomuline. Peale operatsiooni öeldi, et oli kolmas staadium,“ Eesti eesnäärmevähi patsientide liidu juhatuse liige Sven Suurraid.
Aastas diagnoositakse ligikaudu tuhandel Eesti mehel eesnäärmevähk. Haiguse varaseks avastamiseks on tänavu algatatud eesnäärmevähi sõeluuringu katseprojekt.
„Kui me räägime üldse eesnäärmesõeluuringutest… võib-olla kõlab natukene ootamatult: meil ei ole vaja leida vähki, meil on vaja leida kliiniliselt olulist vähki ehk pahaloomulist kasvajat, mis tulevikus võivad meestel edasi areneda ja tõesti põhjustada isegi mehe surma,“ kommenteeris Eesti uroloogide seltsi president ja ITK uroloogiakeskuse juhataja Martin Kivi.
Enamustel meestest diagnoositakse pahaloomuline kasvaja varases staadiumis ning suurem osa neist ei vaja isegi ravi. Tänu skriiningule on võimalik avastada just ravi vajav kasvaja võimalikult vara, sest sümptomeid algstaadiumi vähk ei põhjusta.
Svenil sümptomeid ei olnudki. Ei enne diagnoosi ega ka hiljem, vaid tänu pidevale jälgimisele saadi vähist operatsiooniga jagu.
„Minul pikemaajalist ravi polnud ja nüüd peale operatsiooni on pidev jälgimine. Pool aastat on nüüd operatsioonist möödas tänaseks ja hetkeseisuga on kõik väga hästi. Aga jälgimine kestab nüüd veel aastaid, enne kui võiks öelda, et kas siis oled lõplikult tervenenud või mitte,“ lisas Suurraid.
Sven usub, et sõeluuringut on vaja ning julgustab kutse saajaid selles osalema. Eriti neid, kellel on perekonnas varem eesnäärmevähki esinenud.
„Ma arvan, et sõeluuringust oleks abi igale mehele. Sellised asjad nagu tõstavad kogu sellest haigusest teadlikkust. Tõstavad seda, et võib-olla avastatakse varajases staadiumis, kas võetakse jälgimise alla või on teised mingid ravimeetodid, aga tegelikult eesnäärmevähk ei ole see vähk, millesse kindlalt ja kohe kiirelt surrakse.“
Eesti uroloogide seltsil tekkis projekti idee juba viis aastat tagasi, kuid hoo sai see sisse tänu koostööle Tervise Arengu Instituudiga (TAI). Projekti eesmärk on aru saada, kui hästi uuring Eestis toimiks ning kuidas mehed selle vastu võtavad. Esimesed kutsed on juba välja saadetud. „Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa koos saadavad 12-13 tuhandele mehele Eestis, Tallinnas ja Tartus kutse osalemiseks, kes on vanuses 50-69 ja kellel ei ole seda PSA testi viimasel ajal tehtud,“ kommenteeris Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.
„Me katsume seda projekti läbi viia nii hästi, kui me oskame. Sellepärast, et selle taga on väga palju arste, kes tahavad, et see kõik õnnestuks ja et me saaks pakkuda meie meestele ainult parimat võimalust ja head haigusevaba tulevikku,“ ütles Martin Kivi.
„Mehed, hoolitsege oma tervise eest ja kui te natukenegi tunnete huvi eesnäärmega seotud probleemide ja vähitemaatika vastu, siis vaadake lehekülge vahimehed.ee. Me räägime seal väga palju eesnäärmevähi diagnoosist, erinevatest etappidest, ravivõimalustest, viisidest ja meile võib julgelt kirjutada, helistada, toetame, aitame konsulteerima, mõtleme kaasa,“ toonitas Suurraid.