Meie keha koosneb rakkudest. Igal rakul on oma kindel funktsioon, aga peaaegu igale rakutüübile on ühine see, et nad surevad ja paljunevad. Mõnikord rakkude paljunemise käigus tekivad mõnevõrra vigased rakud. Nende edasine jagunemine pole enam nii hästi piiratud ja sellised rakud hakkavad kontrollimatult paljunema – kujuneb kasvaja. Mõni kasvaja on “healoomuline” ja mõni “pahaloomuline”. Healoomulised kasvajad võivad küll kasvada suureks, aga olulisi vaevusi nad tavaliselt ei põhjusta. Pahaloomuliste kasvajate eripäraks on levida üle terve organismi ehk metastaseeruda. Nad võivad kasvada ühest koest teise, näiteks eesnäärmevähk võib läbi kasvada eesnääret ümbritsevatesse närvidesse, seemnepõiekestesse, kõrvalasuvasse kusepõide või pärasoolde. Sageli aga levivad pahaloomulise kasvaja rakud lümfi- ja verevooluga. Sellise leviku puhul jõuavad rakud kaugele algkoldest. Eesnäärmevähk kõige sagedamini metastaseerub luudesse. Seal jätkavad rakud kasvamist ja võivad niimoodi ka luukudet kahjustada.
Kui on kujunenud metastaasid, on haiguse ravi keerulisem ja kõrvaltoimeid ravist samuti rohkem. Seepärast on tähtis haiguse varajane avastamine.
Siiski on vähidiagnostika ja -ravi tänaseks päevaks nii kaugele jõudnud, et enamus mehi surevad eesnäärmevähiga, mitte eesnäärmevähki. 95% on elus 1 aasta peale vähidiagnoosi, 85% on elus 5 aastat peale vähidiagnoosi ja ligi 80% elavad ka 10 aastat peale vähidiagnoosi.
Miks vähk tekib?
Nagu teised haigusedki, on ka kasvajad osa inimeseks olemisest, kuid siiski mõnel inimesel tekib eesnäärmevähk ja mõnel ei teki. Inimese geneetika mängib tähtsat rolli selles, mis haigused tal elu jooksul kujunevad. Oma geenides peituva riski teada saamiseks ei pea tingimata geenitesti tegema, vaid palju informatsiooni saab ka sellest, kui vaadata, mis haigusi inimese lähisugulased põdenud on. Kui teie isa või vend on põdenud eesnäärmevähki, on tõusnud ka teie risk eesnäärmevähki haigestuda, mispärast võib hakata juba vanusest 45 osalema PSA vereanalüüsipõhises jälgimises (tavaliselt alates vanusest 50). Samuti esineb eesnäärmevähki mustanahalises populatsioonis palju rohkem.
Lisaks geenidele, mõjutab eesnäärmevähki haigestumise riski ka keskkond, mille oleme elu jooksul oma kehale loonud. Mitmekesine toitumine ja füüsiline aktiivsus on tervisliku elu alus. Siiski missugune toit ja missugune füüsiline aktiivsus on kõige parem konkreetselt eesnäärmevähi riski langetamise osas, ei ole veel kuigi selge. Kuigi teaduslikud uuringud on suutnud seostada erinevaid toite kas vähiriski suurendavate või vähendavatena, ei paku uuringud lihtsaid juhiseid, mida inimesed oma elus rakendada võiksid. Hetkeste teadmiste juures tuleb möönda, et “õigesti” toitumine pole selline võlurelv, mis eesnäärmevähi ära hoiab või välja ravib. Vähiriski aga suurendavad suitsetamine ja ülekaal. On ka teisi riski suurendavaid või vähendavaid aineid, kuid nende mõju üksikisiku riskile on väike.