Eesnäärmevähk on mitmepalgeline haigus ja ravimeetode on samuti mitu. Ravimeetodi valib enamasti arst, kuid patsiendina on tähtis olla informeeritud ravimeetoditest, mida antud ravikeskus pakub, ja nende võimalikest tüsistustest. Arstiga maksab arutada, millised võimalused Teie jaoks olemas on.
Ravimeetodi vahel valitakse lähtuvalt haige üldisest tervisest, prognoositavast elueast, kasvaja staadiumist ja agressiivsusastmest. Tähtis on ka patsiendi ja arsti eelistused. Ravimeetodid on kõik erinevad ja neil on erinevad plussid ja miinused. Järgneb kirjeldus ainult põhilistest ravimeetoditest, mida Eestis läbi viiakse. Järgnev kirjeldus ei paku ammendavat ülevaadet kõikidest nüanssidest, mispärast tuleb läbi arutada justnimelt teile kõige paremini sobiv ravimeetod koos raviarstiga.
Aktiivne jälgimine
Aktiivse jälgimise eesmärk on vältida üleliigset ravimist ja sellega seonduvaid kõrvaltoimeid ehk tüsistusi. Arst soovitab seda juhul, kui on madal risk eesnäärmevähi edasi arenemiseks. Sellisel juhul ei ole alust arvata, et lähitulevikus tekib vähi tõttu kaebusi või muid probleeme.
Aktiivselt jälgida võib mitu aastat, kui vähi edasiarenemise risk püsib sama madal. Aktiivse jälgimise programm eeldab regulaarselt kontrollis käimist, kus jälgitakse PSA väärtust, tehakse MRT ja võetakse vajadusel ka koeproove.
Kuni pooled mehed, keda aktiivselt jälgitakse, ei vaja kunagi ravi. Kui kasvaja aktiivsus tõuseb, liigutakse edasi vähki välja raviva teraapia poole.
Vaatlev ootamine (inglise keeles – watchful waiting)
Vaatleva ootamise grupis oleva haige üldtervis on kehv, mispärast eesnäärmevähi ravi teeks talle rohkem kahju kui kasu. Sellistel puhkudel püütakse leevendada sümptome, kui neid esineb, aga vähile suunatud ravi ei teostata. Näiteks võib inimese prognoositav eluiga vähi diagnoosi saamise hetkel olla nii väike, et vähki poleks mõistlik ravida.
Kirurgia
Radikaalne prostatektoomia ehk prostata täielik eemaldamine tehakse üldnarkoosis ja selle käigus eemaldatakse eesnääre koos seemnepõiekestega. Selleks on kolm võimalust: robot-assisteeritud, laparoskoopiline ja avatud lõikus.
Laparoskoopilise kirurgia käigus tehakse kõhtu neli kuni viis umbes kahesentimeetrist sisselõiget, mille kaudu viiakse kõhuõõnde tööriistad ja kaamera.
Robot-assisteeritud kirurgia on sisult sama, mis laparoskoopia, aga tööriistu hoiab mitte kirurg, vaid robot. See masin hõlbustab ligipääsu eesnäärmele ja ka tehnilisi toiminguid, nagu õmblemine. Kuigi see oleks kirurgile mugavam operatsiooniviis, ei ole uuringud seni veenvalt tõestanud, et laparoskoopilise prostatektoomia läbinud haigetel oleks rohkem pikaajalisi tüsistusi kui robot-assisteeritud kirurgia puhul. Eestis robootilist kirurgiasüsteemi hetkel ei ole.
Avatud kirurgiat tänapäeval teostatakse harvem. Selle käigus avatakse kõht nabast häbemeluuni sisselõikega ja kirurg saab otsesema ligipääsu eesnäärmele. Vaatamata uutele tehnoloogiatele on ka avatud kirurgial omad näidustused.
Kolme operatsioonimeetodi erinevusi ja kõrvaltoimeid on näha vaid esimeste päevade kuni kuude jooksul peale lõikust. Aasta pärast on tüsistusi juba võrdses koguses ja elukvaliteet eri operatsiooni läbinud inimestel saranaselt muutunud.
Kuna eesnääre paikneb kehas sellises kohas, et ühel pool on pärasool, teisel pool on põis ja läbi eesnäärme kulgeb kusiti, tekib kirurgia käigus paratamatult tüsistusi. Täpsemalt saab tüsistustest lugeda rubriigis “Ravitüsistused”.
Kiiritusravi
Kiiritusravis kasutatakse ioniseerivat kiirgust, et kahjustada vähirakke. Kiirgus ei tee vahet tervel rakul ja vähirakul, mispärast proovitakse kiirgust sihtida selliselt, et enamus koonduks ikkagi eesnäärmele. Selleks on spetsiaalsed kõrgtehnoloogilised kiiritusmasinad.
Kiiritusravi saab teha kehaväliselt või kehasiseselt.
Kehaväline kiiritamine ei ole valus, kuid tal on kõrvaltoimeid, nagu igal teiselgi protseduuril (vt ravitüsistused). Enne kiiritust paigaldatakse eesnäärmesse kolm kullast markerit ja tehakse patsiendile kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia uuring, et kiirgus võimalikult täpselt õigesse kohta sihtida.
Kehasisese kiirituse ehk brahhüteraapia vorme on erinevaid, Eestis hetkel kasutatakse ainult madala-doosi brahhüteraapiat, mille käigus viiakse inimese eesnäärmesse metallist kuulikesed, mis kiirgavad järgnevate kuude jooksul ioniseerivat kiirgust. Kuulikeste paigaldamise protseduur toimub üldnarkoosis. Selle protseduuri eelis seisneb selles, et kiirgus läheb otse eesnäärmesse ja enamus neeldub seal ja ainult vähesel määral jõuab tervetesse kudedesse. Need kuulid jäävad inimese kehasse terveks eluks, aga sellest hoolimata ei põhjusta nad probleeme.
Hormoonravi ehk androgeen-deprivatsioon ravi (ADT)
Testosteroon on meessuguhormoon, mida toodetakse munandites (vt esmo raamat). Testosteroon täiskasvanu eas käivitab spermide sünteesi ja mõjutab ka keha ainevahetust. Paraku kui on kujunenud välja eesnäärmevähk, soodustab testosteroon vähi kasvu. Hormoonravi eesmärk on vähendada kehas oleva testosterooni hulka, et pidurdada vähi kasvu, vähendada vähi tagasituleku riski pärast operatsiooni või kiiritusravi. Hormoonravi enamasti ainsa ravimeetodina ei rakendata, vaid see lisandub teistele ravimeetoditele. Hormoonravi võib manustada igas vähietapis, kuid enamasti kasutatakse seda suure progressiooniriskiga või juba kaugelearenenud (kas lokaalselt levinud või metastaseerunud) vähi puhul. Hormoonravi on kirurgilist (orhiektoomia) ja medikamentoosset tüüpi (LHRH agonistid ja antagonistid).
LHRH agonistid
Luteiniseerivat hormooni vabastava hormooni (LHRH) agonist peatab testosterooni tootmise, kuid seda ainult 1-3 nädalat peale manustamise algust. Selle ravimiga võib alguses tekkida hoopis testosterooni tõus, nn testosterooni pauk, mispärast peavad teatud haiged ravi algul võtma meessuguhormooni blokeerivaid ravimeid ehk antiandrogeene, et vältida testosterooni paugust tekkivaid kõrvaltoimeid. LHRH agoniste saab manustada lihasesiseste süstena 1, 3, 6 või 12 kuu intervalliga.
LHRH antagonistid
Luteiniseerivat hormooni vabastava hormooni (LHRH) antagonistid peatavad samuti testosterooni tootmise, kuid võrreldes LHRH agonistidega ei tekita ravi alguses sellist testosterooni hulka ja testosterooni madal tase saavutatakse kiiremini. Kuigi selline toime on eelistatud, esineb LHRH antagonistidega rohkem kõrvaltoimeid kui agonistidega. LHRH antagoniste manustatakse nahaaluse süstena üks kord kuus või igapäevaselt suukaudse tablettidena. Eestis rakendatakse LHRH antagoniste harva.
Orhiektoomia ehk munandite eemaldamine
Orhiektoomia on kirurgiline kastreerimine. Eelnevalt kirjeldatud ravimid tekitavad samuti kastratsiooni – nn medikamentoosse kastratsiooni –, aga seda hormoonide mõjutamise kaudu. Medikamentoosse ja kirurgilise kastratsiooni tähtis erinevus seisneb selles, et kui ravimid ära jätta, taastub testosterooni tootmine. Orhiektoomia aga on pöördumatu. Lähtuvalt inimese eelistustest, võib just orhiektoomia mõnele mehele kõige paremini sobida. Orhiektoomia järgselt saabub kastratsiooni-seisund kõige kiiremini ja välditakse “testosterooni paugu” olukorda.
Anti-androgeenid
Kui LHRH agonistid ja antagonistid lõpetavad testosterooni tootmise, siis anti-androgeenid ei lase toodetud testosteroonil keha rakkudele toimet avaldada. Seda ravi manustatakse tableti kaudu.
Antiandrogeene on palju erinevaid ja nende erinevuseid ei jõua selle infomaterjali raames ära käsitleda. Antiandrogeenid, mida Eestis kasutatakse on abirateroon, apalutamiid, darolutamiid, enzalutamiid ja bikalutamiid.
Kemoteraapia ehk keemiaravi
Kemoteraapias rakendatakse ravimeid, mis hävitavad vähirakke kahjustades nende DNA-d. Tegu on tugevatoimeliste ravimitega, mida manustatakse veeni. Kemoteraapiat kasutatakse suure mahuga metastaatilise eesnäärmevähi puhul. Kemoteraapia ravimid hävitavad vähirakke sõltumata nende asukohast, aga kahjustuvad ka rakud, mis on terved. Sagedasemad keemiaravi preparaadid eesnäärmevähi ravis on dotsetakseel ja kabasitakseel.