Eesnääre ehk prostata on väike organ, mis kuulub meeste suguelundkonda. Eesnääre paikneb kusepõie all häbemeluu taga ja pärasoole ees – seetõttu on võimalik seda pärasoole kaudu sõrmega katsuda ja ultraheli anduriga vaadata. Eesnääret läbivad põiest lähtuv kusiti (ehk kusetoru) ja kaks ejakulatoor- ehk seemnepursejuha.

Eesnääre koosneb näärmekoest ja silelihaskoest. Eesnäärme lihastööl põhinev ülesanne on olla mehhaaniliseks lülitiks urineerimise ja ejakulatsiooni vahel. Näärmerakud aga toodavad eesnäärmevedelikku ehk sekreeti, mis on kergelt aluseline, piimja või valge välimusega. Eesnäärmevedeliku leeliseline olemus aitab neutraliseerida naise tupekanali happesust, pikendades spermide eluiga, parandades nende liikuvust ja kaitstes geneetilist materjali. Eesnäärmevedelik moodustab umbes 30% spermast ja eritub ejakulatsiooni esimeses osas koos enamiku spermatosoididega tänu eesnäärme silelihasrakkude kokkutõmmetele.

Eesnäärme haiguste sekka kuuluvad healoomuline suurenemine (ehk eesnäärme adenoom), põletik ja vähk. Eesnäärme ümber ja kõrval kulgevad sugutit varustavad veresooned ja närvid. Seetõttu mõjutavad kõik eesnäärmehaigused teatud määral nii kusemist kui ka mehe viljakust ja seksuaalsust.