Eesnäärmevähi diagnoos muudab tervet elu. Mõni inimene saab kindla diagnoosi kärmelt, aga sageli peab mitu kuud ootama vastuvõtu aega arsti juurde või uuringule. Selline kummi venitamine võib mõjuda väga pingeliselt. Järgnev rubriik selgitab lahti vajalikke samme diagnoosi väljastamiseks, et teaksite paremini, milleks valmis olla.

Eesnäärmevähi diagnoos hakkab enamasti hargnema vereanalüüsist, kus nähtub kõrge PSA (prostata spetsiifilise antigeeni) tulemus. Tuleb pidada meeles, et PSA näitajat mõjutavad kõik eesnäärme haigused – healoomuline suurenemine, põletik ja vähk. Seega, normist kõrgem PSA ei tähenda ilmtingimata vähi diagnoosi, kuid nõuab analüüsi tõusu põhjuse selgitavaid uuringuid. Sageli, oma kiire teostatavuse pärast, on üheks esimeseks lisauuringuks eesnäärme palpatsioon pärasoole kaudu.

Eesnäärme palpatsioon (inglise keeles digital rectal examination (DRE) – sõna digital vihjab antud juhul ladinakeelsele sõnale digitus ehk sõrm) on oluline uuring seepärast, et võimaldab kiiresti hinnata eesnäärme tagumise osa struktuuri. Kui eesnääre on tuntavalt ebakorrapärane või selle sees on tunda kõvastumist, võib sellisel juhul olla vajalik kiiremini uuringuid ja ravisekkumist planeerida.

Kui arstil on tekkinud kahtlus eesnäärmevähile, on vaja radioloogiliste uuringutega eesnäärme suurust ja kuju hinnata ja ka eesnäärmest koeproove võtta. Samuti võib arst soovida ka uriini- ja sperma-analüüse põletiku välistamiseks.

Eesnäärme struktuuri tihenemine ja kuju muutumine mittekorrapäraseks, võivad olla olulised vihjed vähi olemasolu kohta. Radioloogilisi uuringuid suuruse ja struktuuri hindamiseks on erinevaid. Ultraheli võimaldab mõõta eesnäärme suurust, kuid vähikolded ei ole enamasti ultraheli uuringul nähtavad. Eesnäärme struktuuri hindamiseks kasutatakse magnetresonantstomograafilist uuringut (MRT). MRT alusel hinnatakse eesnäärmevähi riski Pi-RADS süsteemi alusel. Pi-RADS 1 korral on väga väike tõenäosus, PI-RADS 5 puhul on väga suur tõenäosus kliiniliselt olulise vähi esinemiseks. MRT uuring tehakse aina rohkem enne koeproovi võtmist, sest uuringus võivad nähtavale tulla piirkonnad eesnäärmes, kus vähk võiks suurema tõenäosusega paikneda. 

Koeproovi ehk biopsia võtmiseks kuvatakse eesnääre pärasoolesisese ultrahelianduri abil. Ultraheli kontrolli all võetakse eesnäärmest mitu koeproovi (tavaliselt 12). Selleks kasutatakse peenet nõela, mis spetsiaalse masina, nn biopsiapüstoli juhtimisel, viib biopsianõela eesnäärmesse ja tagasi ülikiire liigutusena. Nõel siseneb kas pärasoole kaudu ultraheli anduri kõrvalt või lahkliha (päraku ja munandikoti vaheline nahk) kaudu. Kuigi protseduur pole kõigile valus, saab seda läbi viia kohaliku tuimestuse all. 12 proovitükki võib tunduda palju, kuid see ei muuda eesnääret sõelapõhjaks. Kogus, mis sellega eemaldatakse, jääb alla 1 grammi. Koeproovide kogumine võtab tavaliselt aega 5 minutit. Peale protseduuri võib esineda mõnda aega veritsust torkekohtadest ja verd uriinis ning spremivedelikus. Et vähendada infektsioonirsiki määratakse ka antibiootikumkuur enne ja pärast koeproovide võtmist.

Kui enne biopsiat oli teostatud eesnäärme MRT uuring, mis näitas kasvaja-kahtlast kollet, siis võidakse pakkuda fusioon-biopsia teostamist. Selle protseduuri ajal pannakse reaalajas ultraheli pildi ettesalvestatud MRT pildiga kokku, eesmärgiga tabada biopsianõelaga konkreetselt MRT-uuringul kahtlaseks kirjeldatud ala. Fusioon-biopsia tõstab kliiniliselt oluliste vähijuhtude tabamist.

Koeproov on esmatähtis vähi diagnoosimiseks, sest proovi mikroskopeerimisel on näha üksikuid rakke. Rakkude kuju ja sisu hinnates saab öelda, kas need on normipärased või kasvajaliste muutustega. Kui proovis nähakse kasvajaliste muutustega vähirakke on inimesel eesnäärmevähk. Siiski ei peitu kogu tõde vähi olemasolus. Tähtis on ka see, milline see vähk on. Mõni vähk on agressiivsem – see tähendab ta kasvab kiiresti ja võib lühikese ajaga metastaseeruda. Mõni vähk jällegi kasvab aeglaselt ja ei pruugi inimese elu jooksul vaevusi tekitada – sellist haigust nimetatakse ka kliiniliselt ebaoluliseks. Vähirakkude agressiivsust hinnatakse Gleason skoori põhjal. Gleasoni skoor 6 (3+3) viitab väikesele progressiooniriskile, Gleason 7 keskmisele ja üle 7 juba suure progressiooniriskiga vähile. Koeproovi vastuse saamiseks kulub tavaliselt 1-4 nädalat.

Paljude inimeste jaoks lõpeb diagnoosimine siin – radioloogilised uuringud on tehtud ja koeproovi vastus ka käes. Nendele inimestele määratakse vajadusel sobiv ravi ja edasise jälgimise skeem. Agressiivsete vähkide puhul aga ei piirdu diagnostika koeproovi ja MRT uuringuga. Pahaloomuliste kasvajate eripäraks on levida algkoldest üle keha laiali, tekitades kaugsiirdeid ehk metastaase. Kui patsiendil kahtlustatakse suure progressiooniriskiga eesnäärmevähk, on vajalik ka uurida metastaaside olemasolu. Metastaaside olemasolul on haiguse kulg raskem ja prognoos tõsisem. 

Suure progressiooniriskiga haiguse korral viiakse läbi lisauuringuid kaugkollete ehk metastaaside välistamiseks. Haiguse leviku uurimiseks on kaks klassikalist varianti: (1) kompuutertomograafia ja luude stsintsigraafia uuringute kombinatsioon ja (2) PSMA-PET/KT, mis on uuem ja täpsem meetod eesnäärmevähi leviku tuvastamiseks. Siiski on igal uuringul omad näidustused, mis võivad natuke erineda. Uuringu vajalikkust otsustab raviarst või konsiilium arste iga haigusjuhu korral eraldi.

PSMA-PET/KT uuringu käigus viiakse inimese kehasse aine, millel on kaks komponenti: PSMA ja radioaktiivne isotoop. Esiteks leiab PSMA (prostata spetsiifiline membraani antigeen) üles kõik eesnäärmekudet meenutavad koed, sealhulgas kasvajakoe, ja kinnitub sinna. Kui aine on sinna kinnitunud, kiirgab radioaktiivne isotoop enam just nendest piirkondadest gammakiirgust. Spetsiaalse masina (PET – positroonemissioontomograafi) abil mõõdetakse kiirgumise muster ja selle alusel luuakse kujutis. Kuigi inimene saab selle uuringu käigus radioaktiivset kiirgust, on uuringust saadav kasu siiski ülioluline.