Oled uus patsient? Kuidas oma diagnoosi mõista? Kuidas edasi elada?
Diagnoositi just eesnäärmevähk?
Ükskõik kuidas seda sõnastatakse, kui kuulda arstikabinetis sõna “vähk”, võib see olla hirmuäratav, segadusttekitav või lihtsalt liiga palju. Oluline on aga meeles pidada, et vähke on mitmeid eri tüüpe ja sestap mõjutavad inimeste tervist väga erinevalt: varakult avastatud väheagressiivne eesnäärmevähk kipub olema kergema kuluga kui paljud teised vähid.
Esimene instinkt võib olla: “Mind ei huvita, mis see on, lihtsalt võtke see minu seest välja.” Tunne, et oled jõuetu selle uudisega toime tulla ja seda puudutavaid otsuseid vastu võtta, võib keerelda peas mitmeid nädalaid. Kõige parem viis esmase paanika või hirmu vähendamiseks on enese harimine erinevate ravivõimaluste osas ja teiste haigete lugudega tutvumine. Kui sellel veebilehel olevast infost ei piisa, julgustame helistama meie abiliinile (tel. 5853 7949). Kui me ei suuda küsimustele ammendavalt vastata, saame Teid kokku viia mõne teise patsiendiga, kes on vähiravi juba läbi teinud ja mõistab Teie olukorda kõige paremini.
Tähtis on ka pereliikmetega sellel teemal aus olla. Nende soov võib olla aidata, kuid neil ei pruugi olla õigeid tööriistu või oskusi selleks. Mõnikord ei saagi kuidagi aidata, kuid selle selge kommunikeerimine aitab leevendada pingeid, mida teised pereliikmed tunnevad. Avatud suhtlemine aitab kõigil pere osapooltel paremini aru saada, kuidas teineteisele toeks olla. Vahel võib tekkida mõte, et vähidiagnoos on Teil üksikisikuliselt, mitte tervel perel, ja pereliikmete mitte kaasamine võib tunduda loogilisena, et säästa neid raskest uudisest. Siiski võib selline mitte-kaasamine jätta teistele mulje, et neid ei usaldata või austata piisavalt. Iga peredünaamika on erinev ja ilmselt pole üht õiget viisi, kuidas perekonda kaasata või mitte kaasata. See teema aga kindlasti nõuab juurdlemist ja arutamist. Ka antud küsimuses julgustame helistama abiliinile või saatma e-kiri, et tutvuda teiste haigust põdenud inimeste kogemustega.
Ühised kogemused aitavad mõista, et keegi meist ei ole siin maailmas üksi. Palju lihtsam on rääkida endast ja oma olukorrast teisele samas olukorras olevale inimesele. Abi ja toetuse küsimine ei ole piinlik, vaid õige.